Lasteaiast

Kohila Lasteaed Männi kodukord on dokument, mille järgi toimub pere ja lasteaiavaheline suhtlemine ning koostöö.

KODUKORD on täitmiseks lastele, lapsevanematele ja personalile.

KODUKORRA sisuks on:

  • töökorraldus
  • koostöö ja info jagamine
  • lapse lasteaeda tulemine ja koju minemine
  • lapse kasvamine ja areng, tervise ja heaolu toetamine
  • riietumine
  • toitlustamine
  • haigestumine
  • turvalisus
  • mänguasjad ja laste sünnipäevad
  • lasteaia tasu
  • kodukorrast kinnipidamine
  • kodukorra kinnitamine ja muutmine
PERSONAL
  • direktor: Ragne Pesur
  • juhtkond: Monika Valdre, Mirjam Kilk, Epp Trakmann
  • majandusjuhataja: Katri Pajumets
  • muusikaõpetaja: Anu Raud
  • liikumisõpetaja: Monika Valdre
 
  • köögis valmistavad süüa: Rita Lepik, Margit Laanes ja Maimu Mehikas 
  • töömees: Vahur Luuasep
  • majahoidja: Arvo Kilk
  • perenaine: Maie Ilves, Katariina Arulaane
  • tervishoiutöötaja: Kulla Ilumäe
 

MESIMUMMID

  • Tel. +372 55517566

MUUMID

  • Tel. +372 55517569

ORAVAD

  • Tel. +372 55517492

JÄNKUD

  • Tel. +372 55517495

LEPATRIINUD

  • Tel. +372 55517516

MÕMMID

  • Tel. +372 55517695

LIBLIKAD

  • Tel. +372 55517682

SIILIPERE

  • Tel. +372 55517681

VALVERÜHM

  • 18:00-18:30
  • Tel. +372 53226028

Hoolekogu ülesandeks on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. 

Vastavalt Kohila Vallavalitsuse määrusele https://www.riigiteataja.ee/akt/405012021027 valitakse lasteaias hoolekogu liikmed lastevanemate koosolekul enamhääletuse teel kaheks õppeaastaks. Lisaks iga rühma esindajale kuulub hoolekogusse õpetajate ja vallavalitsuse esindaja.

Hoolekogusse kuuluvad:

  • Siilipere rühm – Jüri Pukman

  • Mesimummi rühm – Stella Aliste

  • Liblikate  rühm – Elari Lend,  esimees

  • Lepatriinu rühm – Tauri Sinilaan

  • Mõmmi rühm –  Kairi Uustalu, aseesimees

  • Muumi rühm – Siim Haabma

  • Oravate rühm –  Eneli Kirme

  • Jänkude rühm –  Anneli Luht, sekretär

  • Vallavalitsuse esindaja –  Eero Kalberg

  • Lasteaia esindaja – Raili Heinsaar

Koosolekute protokollid on kättesaadavad ELIIS keskkonnas.

Tugitegevused

Kohila Männi lasteaias on lapse arendamine ja toetamine meeskonnatöö.

Lisaks rühmapersonalile kuuluvad tugimeeskonda:

Kohila Männi lasteaias väärtustakse iga lapse eripära ja ainulaadsust. Tugimeeskonna ühine eesmärk on toetada iga lapse eripära erinevates arenguvaldkondades läbi mängu ja vajadusel individuaalse toetuse.

Kohila Männi lasteaias koordineerib tugisüsteemide tegevust HEV koordinaator Marite Valeika.

KES on eripedagoog ja MIDA ta teeb?        

  • Eripedagoogi põhitegevus on tuge vajava lapse toetamine ja suunamine. Tähtis on lapse  lähimale arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
  • Eripedagoogilises arendustegevuses pööratakse suurt tähelepanu kognitiivsete võimete (kõne, taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemine) arendamisele.
  • Kõnearenduse eesmärkideks on laiendada lapse sõnavara, arendada kõneloomet ja kõnetaju.
  • Eripedagoogiline arendustegevus toimub peamiselt individuaalse tegevuse vormis 1 või 2 korda nädalas ning kestab kuni 30 minutit. 

Kes on tegevusterapeut ja millega ta tegeleb?

  • Tegevusteraapia on suunatud lapse toetamisele ja arendamisele erinevates eluvaldkondades. Eesmärk on täiendada lapse oskusi, arendada tegevuseeldusi, kohandada vajadusel keskkonda või pakkuda abivahendeid ja nõustada lapsevanemat, et laps tuleks iseseisvalt tegevustega toime.
  • Tegevusteraapias on oluline, et me vaatame last, kui tervikut ja valime tegevused, mis on lapsele tähenduslikud ja rõõmu pakkuvad.
  • Tegevusterapeut lähtub sellest, et iga laps on erinev ning otsustab, koostöös lapsevanemaga, õpetajatega ja lasteaia tugimeeskonnaga, milliseid oskusi on lapsel vaja arendada. Tegevusterapeut arendab läbi mängu lapseerinevaid tegevuseeldusi:
  • Sensomotoorseid tegevuseelduseid (näiteks peen – ja jämemotoorika, silma-käe koostöö, kahe käe koostöö, liigesliikuvus, lihasjõud/vastupidavus, koordinatsioon);
  • Psühhosotsiaalseid tegevuseeldusi (näiteks emotsioonid ja eneseregulatsioon, motivatsioon, meeleolu, suhtlemis – ja koostööoskus)
  • Kognitiivseid tegevuseeldusi (näiteks mälu, keskendumine, planeerimine, õppimisvõime, probleemide lahendamine).
  • Sensoorseid tegevuseeldusi (8 erinevat meelt – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, süvatundlikkus, kompimismeel, tasakaal ja sisetundlikkus (nälg, janu, wc vajadus jne)

KES on logopeed ja MIDA ta teeb?

  • Logopeed hindab lapse kõne arengut (sh suulise ja kirjaliku kõne oskusi, hääle ja kõnesujuvuse probleeme) ja vajadusel neelamisfunktsiooni.
  • Logopeed kujundab ja toetab lapse:

* eeldusi kommunikatsioonivõime arenguks;

* keeleliste oskuste arengut, st grammatiliste vormide, lausemallide, sõnavara mõistmis- ja kasutamisoskust;
* hääldusoskusi;
* hääle omadusi ja kasutusoskust;
* kõne sujuvuse kujunemist;
* suhtlemise osaoskusi, sh suulist ja kirjalikku tekstiloome- ja mõistmisoskust.

  • Logopeed nõustab lapsevanemaid ja rühmaõpetajaid lapse kõne- ja keeleoskuste arendamise ning suhtluskeskkonna kujundamise osas. Vajadusel õpetab logopeed last ja tema suhtluspartnereid kasutama kõnet toetavat või asendavat suhtlusvahendit. Tulemused saavutatakse logopeedi ja kodu tihedas koostöös
  • Männi lasteaias teevad tööd Kohila valla logopeedid Kristi Sarapuu (1 päev nädalas) ja Marit Krüüner (2 päeva nädalas). Piiratud tööaja tõttu võib logopeed suunata vajadusel lapse logopeedilist teenust otsima mujalt.

KES on savivälja terapeut ja MIDA ta teeb?

  • Sageli laps ei oska või ei taha rääkida sellest, mis temaga on juhtunud, ta ei oska oma seisundit kirjeldada ega oma käitumist ja emotsioone analüüsida. Töö saviväljal aitab kaasa traumadest põhjustatud tühikute „täitmisele” lapse arengus. Koostöös vanematega ja pedagoogidega on kergem aru saada lapse käitumise põhjustest, mõista lapse sisemisi vajadusi ja toetada tema arengut.
  • Savitöö aitab siis, kui on: nõrk sensoorne tundlikkus, raskused liigutuste koordinatsioonis, nõrk käte motoorika, raske mõista ja kontrollida oma emotsioone, hüperaktiivsus, keskendumisraskused, ärevushäired, depressiivsus, psühhosomaatilised sümptomid.
  • Savivälja töö ühe seansi pikkus on kuni 45 min ja toimub individuaalselt. Soovitav on teha ühe lapsega regulaarselt 10 seanssi ning edasise töö sagedus sõltub vastavalt lapse vajadustest.
  • Vaata lisainfot: https://www.vaiter.ee/savitoo/

KES on tugiisik ja MIDA ta teeb?

  • Tugiisiku teenuse sisuks on lapse abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel või toimetulekul raske olukorraga.
  • Tugiisiku töö sisu, -ülesanded ja -korraldus on lapse vajadustest sõltuvalt erinev.
  • Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel ning õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema.
  • Vajadusel on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, kes abistab ja motiveerib õppimisel, aitab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab enda eest hoolitsema, aitab leida harrastusi jms.

OLEME ÜHINENUD Rohelise Kooli PROJEKTIGA aastast 2019

Kohila Männi Lasteaia keskkonna põhimõtted

  • Tunneme kodulähedast loodust ja viibime palju seal.
  • Võtame omaks keskkonnasõbraliku  ja säästva eluviisi(prügi sorteerimine, vee ja elektri otstarbekas kasutamine).
  • Tõstame personali ja laste teadlikkust loodushoiu ja (ümbritseva) keskkonna teemadel.
  • Hoiame lasteaia õue ala bioloogilist mitmekesisust(lasteaia õuealal liigirikkuse laiendamine).
  • Osaleme aktiivselt keskkonnahariduslikes kampaaniates ja projektides (maailmakoristuspäev, patareide kogumine, „küünlajaht”, kõrvitsad loomaaiale, KIK , Räpina jne).
  • Teeme õuesõpet.
  • Taaskasutame meisterdamise tundides erinevaid jäätmeid-paberit, kartongi, plastikut, riiet jne.
  • Kaasame oma tegemistesse lapsevanemaid ja võimalusel Kohila kogukonda.

Lasteaias kujundatakse säästlikku mõtteviisi mitmel moel:

  • Kasutame ümbertöödeldud paberist käte- ja tualettpaberit
  • Rühmades kasutatakse paberit säästlikult ja kogutakse liigiti
  • 8 rühma peale on majas 1 printer/koopiamasin ning prindime kahepoolselt
  • Taaskasutame erinevaid materjale õppetöös ega kasuta ühekordseid nõusid (ka õueüritustel)
  • Kasvatame endale ise toitu ning püüame jälgida, et vähem toitu läheks raisku
  • Kogume küünlaümbriseid ja patareisid
  • Lasteaias on osaliselt paigaldatud koridoridesse liikumisanduritega valgustid
  • Rühmades on reguleeritav ventilatsioon ja LED-lambid
  • Kuues remonditud rühmas on lasersilmadega kraanid ja kahesüsteemsed WC-potid

Toetudes eelpool öeldule saame tõdeda, et Männi lasteaed on juba astunud suure sammu ressursside säästlikuse ja keskkonnahoidlikkuse poole, kuid palju on veel võimalik teha.

Siit blogist saab lugeda meie töörühma, lasteaias läbi viidavate vahate tegemiste ning ürituste kohta täpsemalt.